Õllegalerii meeskonna jaoks osutus sel aastal erakordselt sündmusterohkeks augustikuu lõpp, mil paralleelselt toimus kaks väga olulist käsitööõllefestivali. Brüsselis aset leidnud BXL Beerfestist räägime meie järgmises postituses. Praegu aga liigume maitserännakule Rootsi, kus meie teekond kulmineerus 25 ja 26 augustil Helsingborgis toimunud Brewskivaliga.
Eellugu
Kas Stockholmi tasub minna käsitööõllemaailma avastama? Jah, kindlasti tasub. Kui olete Stockholmi sattunud kruiisireisijana, siis on mõistlik sammud seada Omnipollo legendaarsesse pitsa- ja õllebaari Omnipollos Hatt. Baar avatakse näljastele ja janustele juba kell 12 ning tõenäoliselt on just lõunaaeg sobivaim, et rahulikult välja valida üks maitsev pitsa ning kümnest pruulist koosnevast vaadinimekirjast üks klaas värsket Omnipollo käsitööõlut. Üsna sageli võib vaadinimekirjast leida haruldasemaid ning vähem kättesaadavamaid Omnipollo pruule, samuti huvitavaid koostööprojekte muu maailma pruulikodadega. Meie külastuse ajal leidus nimekirjas teiste pruulikodade loomingut – näiteks üks berliner weisse Warpigsi õllekojalt Taanist ning Duggesi väga meeldivalt üllatanud hapuõlle The Moscatel Sour. Kõigele lisaks õnnestus mekkida ka Omnipollo ja Trilliumi koostöös valminud Imperial IPAt Covered in Puppies. Kindlasti ilmestab külaskäik sellesse ruumilises mõttes pisikesse, ent kontseptuaalselt hästi läbi mõeldud õllebaari käsitööõllearmastaja Stockholmis veedetud päeva. Ja veel – Stockholmi minnes ei ole vaja kaasa võtta sularaha. Ka Omnipollos Hattis soositi kaardiga maksmist ning paljudes kohtades sularaha vastu ei võetagi.
Pidulik festivalinädalavahetuse avamine
Kui olete otsustanud Stockholmi ööd veetma jääda, siis peavad hapuõllede ning traditsiooniliste lambicute jumaldajad jõudma Akkurati. Kuuldavasti on selle Rootsi ühe legendaarseima vintaaž-õllede ning lambic-baari omanikeringis toimunud muutused, kuid see ei ole mõjunud koha oreoolile mitte mingilgi viisil halvasti. Vintaažide menüüd tuleb loomulikult eraldi küsida. Selle sisu tekitab igas käsitööõllefännis kerge hingevärina. Mõistlik oleks kokku koguda neljast kuni kuuest inimesest koosnev seltskond, kes kõik soovivad maailma tipp-pruule maitsta ning terve õhtu kestev degustatsioon haruldustega võibki alata. Loomulikult ei ole suurema seltskonna olemasolu puhul tegemist teab mis soodsa maitsemeelte hellitamisega, kuid kord või paar elus võib ju lubada seda, et kõik laualt läbi käivad pudelid serveeritakse korvis. Esmaklassiliseks tuleb pidada ka Akkurati tavamenüüd ning otse vaadist serveeritavate õllede nimekirja. Igati toredaks külalislahkuse märgiks tuleb lugeda ka võimalust teha endale ise tasuta hotdoge – mine julgelt laua juurde, pane tangidega saia vahele üks vorst, lisa sinepit ning tee seda nii palju kui vesine süda ihaldab. Meie palusime hotdogide kõrvale serveerida Cantillon Soleil de Minuit`d ning Bokkereyderi Dalton Joed.
Brewskival
Kiireim ja tõenäoliselt ka soodsaim tee Brewskivali toimumispaika Helsingborgi jõudmiseks on lennata kõigepealt Kopenhaagenisse või Göteborgi ning seejärel ümber istuda mõnele rongile, mis peatub ka Helsingborgis. Helsingborg on oma suuruselt võrreldav Pärnu linnaga. Seega soovitame festivalile minnes mõelda aegsasti majutuse peale. Linna väiksus võimaldab aga igast olulisest punktist liikuda mõnda teise strateegilisse punkti (näiteks festivali ametlikule järelpeole) jala.
Brewskivalil üles astunud pruulikodade nimekiri oli aukartust äratavalt suur. Ilmselt jõudnuks kogenud festivalihunt kaks kolmandikku, ja võib olla enamgi veel, head eeltööd teinuna kogu pakutavast valikust oma maitsemeeltega läbi joosta, kuid tõenäoliselt jäänuks siis nautimata festivalimelu, suurepärane tänavatoit ning meeldivad vestlused pruulikodade omanike või pruulmeistritega, kes kõik olid meelsasti nõus täpsemalt õlledest rääkima ning isegi enne lõplikku valiku tegemist kesvamärjukesi testkogustes tasuta jagama.
Festivalil kehtiv õllede maitsmise süsteem oli erinev sellest, millega me Tallinn Craftbeer Weekendil harjunud oleme. Eelmüügist või kohapealt tuli lunastada õllekorke. Ühe õllekorgi eest sai proovida ühte käsitööõlut. Jällegi juhime tähelepanu, et festivali alal ei ole midagi teha sularahaga. Kogu äri käib seal kaardimaksetega. Festivaliraha lunastamise järjekorras seismist annab vältida, kui koos festivalipassiga osta ette ka teatud hulk festivaliraha.
Mida võiks aga öelda Brewskivali põhjal käsitööõlletrendide kohta? Endiselt pakuvad suurt kõneainet hapuõlled, Uus-Inglismaa stiilis IPA-d, sour IPA-d ning loomulikult mõned pruulikojad, kelle õllelooming mõlemal päeval esimesel tunnil otsa sai. Kusjuures läbi ei müüdud ainult Ühendriikidest kohale tulnud legendide pruule, vaid ka mõne Euroopast ja Rootsist pärit pruulikoja pakutavad kesvamärjukesed.
Brewskivali näol on tegemist ennast kindlalt suvisel festivalikaardil kehtestanud üritusega. Mõlemal päeval oli ametlikuks festivalijärgseks kogunemispaigaks maalilise jahisadama läheduses asuv baar Ya-Ha, kus pakuti õhtu lõpetuseks ning kosutuseks ülivärskeid Brewski IPA-sid. Täname Markust, Melinat ja Marianat sooja vastuvõtu eest. Rock on, Brewski!
Kas Õllegalerii leidis ka enda portfooliosse midagi huvitavat? Muidugi leidsime, kuid oma leidudest teavitame me käsitööõllesõpru ikka siis, kui midagi uut ja huvitavat juba käeulatusse hakkab jõudma.
Jääme ootama uut Brewskivali, Marcus!
